NB! Seoses geoloogia valdkonna liikumisega Maa-ametist Eesti Geoloogiateenistusse, selle teenuse andmeid enam ei uuendata. Andmed on 10.12.2024 seisuga.

Geoloogiline kaart (mõõtkavas 1:50 000) annab kasutajale informatsiooni maapõue ehituse, maavarade ja põhjavee leviku, hulga ning kvaliteedi kohta. Kaardil näidatakse nii riiklike (Eesti Geoloogiateenistus, Keskkonnaagentuur) kui teaduslike (geokogud: SARV, erinevad projektid) andmebaaside geoloogilisi ruumiandmeid vastavalt endise Maa-ameti esitusmudelile. Andmestik on piirkonniti erineva detailsuse ja kihtide koosseisuga.

Maa- ja Ruumiameti ajakohaste ortofotode mosaiikelemendid ja ortokujutiste katvused.

Tiheasustusalad on kogutud maamaksu soodustuse määramiseks ehk kihil on üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tiheasustusega alaks määratud ala. Tiheasustusalasid käsitletakse planeerimisseaduses, maareformiseaduses § 7 lg 4. Andmestik kogutud Maa-ameti poolt aastatel 2014-2022 ja peale 2022 hoitud ajakohasena PLANK andmekogu teenuste kaudu.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüstemi ehitise kood, ehitise nimi jm). Maaparandussüsteem koosneb süsteemi osadest ehk maaparandusehitistest. Maaparandussüsteemis võib olla üks või mitu maaparandusehitist. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Igal maaparandussüsteemil on oma kood, mis on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. See kood moodustatakse kindla reeglistiku (juhendi) alusel, nt koodi esimene number näitab alamvesikonda, numbrid 2-8 näitavad veekogu, kuhu süsteem suubub jne. Maaparandusehitisel on maaparandussüsteemi piires oma kood, mis on kordumatu kolmekohaline numbrite kombinatsioon. Maaparandusehitis saab oma koodi selle esmakordsel registreerimisel.

Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest avalikustatakse:

1) Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad".

2) Maa-ameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad".

3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad".

4) Maa-ameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel.

5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes.

Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alade kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Maa- ja Ruumiameti poolt kokku kogutud detail- ja üldplaneeringute vektorandmed.

Detailplaneeringu kihtidena on kokku kogutud järgmised andmekihid: avalikult kasutatav ala, haljastus, hoonestusala, avalik juurdepääs, loodusväärtusega alad, keskkonnatingimusega ala, krunt, kuja, maaparandusala, rajatis, servituudi vajadus, avalikes huvides omandamise vajadus, tehnovõrk ja -rajatis, tingimusega ala, tee ja tänava asukoht.

Üldplaneeringu kihtidena on kokku kogutud järgmised andmekihid: ajakohane üldplaneeringu ala, arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega ala, detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, avalik juurdepääs, kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise asukoht, keskkonnatingimusega ala, kohaliku tähtsusega kultuuripärand, kohaliku tähtsusega looduskaitse, maakasutuse juhtotstarve, maaparandusala, muud planeeringumääruse välised alad ja objektid, olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht, puhke- ja virgestusala, supelrand, rohevõrgustiku ala, avalikes huvides omandamise vajadus, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muudatus, jäätmekäitluskoha asukoht, tehnovõrgu ja -rajatise asukoht, tingimusega ala, transpordivõrgustiku asukoht, väärtuslik maastik, miljööväärtuslik ala, väärtuslik põllumajandusmaa, rohealad kogu üldplaneeringu ulatuses, väärtuslik vaatekoht ja -koridor, sanitaarkaitsealaga veehaare, üleujutusega ala.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool) ruumikujud koos põhiliste atribuutandmetega (maaparandussüsteemi kood, maaparandussüsteemi ehitise kood, ehitise nimi, riigieesvoolu osa number, riigieesvoolu vooluveekogu nimi jm). Riigieesvoolud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 274 "Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu" (vastu võetud 01.11.2018). Riigieesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitised. Neil on vastava juhendi järgi pandud unikaalne kood. Vabariigi Valitsuse korralduses toodud riigieesvoolud on MSR-is jaotatud lõikudeks (ehitise kood ja riigieesvoolu osa nr abil) vastavalt maakonna piirile ja sellele, kas on tegemist kollektoris oleva riigieesvoolu osaga. Riigieesvoolud on üldjuhul valgalaga üle 10 km2.

Riigieesvoolude GIS andmed avalikustatakse:

1) Maa- ja Ruumiameti (MaRu) Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud".

2) Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega. Avatud riigieesvoolude kihi nimi selles kaardirakenduses on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud".

3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste kohta. Kihi nimi kaardiaknas on "Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud".

4) Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel.

5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes.

Maaparandussüsteemide riigieesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest ja eelnimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 274.

Maaparandussüsteemide registrisse (MSR) kantud kõikide maaparandussüsteemide ehitiste (reguleeriva võrgu alade) eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest (maaparandussüsteemi kood, mille juurde eesvool kuulub, maaparandussüstemi ehitise kood, mille juurde eesvool kuulub, ehitise nimi, mille juurde eesvool kuulub, eesvoolu osa number jm). Eesvoolud on MSR-is kui maaparandussüsteemi ehitise "rajatised", st nad kuuluvad mingi maaparandussüsteemi ehitise juurde ja neil on küljes selle ehitise maaparandussüsteemi kood ja ehitise kood. Maaparandusehitis on maaparandussüsteemi osa, mis võetakse kasutusele ühekorraga. Ühe maaparandussüsteemi ehitise juurde kuulub üks või mitu eesvoolu osa. Igal maaparandussüsteemi eesvoolu osal on unikaalne kood, mis moodustub maaparandussüsteemi koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub, ehitise koodist, mille juurde eesvoolu osa kuulub ja eesvoolu osa järjekorra numbrist. Seega, eesvoolu osa unikaalne kood on süsteemi kood+ehitise kood+osa nr. Eesvoolud on üldjuhul valgalaga alla 10 km2.

Maaparandussüsteemide ehitiste eesvoolude ruumikujud koos valikuga põhilistest atribuutandmetest andmed avalikustatakse:

1) Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakenduses (https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. Kihi nimi selles on "Maaparandussüsteemide eesvoolud".

2) Maa- ja Ruumiameti X-GIS 2 kaardirakenduses "Maaparandussüsteemid" (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus). Selles on samad andmed, mis MSR-is, aga ca 2-tunnise viibega.

3) Maaparandussüsteemide registri avalikus vaates (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing). Selles on hetkeseis MSR-i avalikest GIS andmetest. MSR-i avalikus vaates on kõik avalikud atribuutandmed maaparandussüsteemide ehitiste rajatiste kohta (eesvoolud on rajatised). Kihi nimi kaardiaknas on "Maaparandussüsteemide eesvoolud".

4) Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil (https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik ja https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused). Nendes uuendatakse andmeid MSR-i põhjal vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel.

5) Ruumiandmete kataloogis kirjeldatud vastavates WFS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/d8fd5b03-1dfd-49e7-bddc-6fbe558bb1db) ja WMS (https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/209ae929-fb8f-41b0-ac36-0f5a7c2d34a3) teenustes.

Maaparandussüsteemide eesvoolude kohta andmete pidamine/kogumine tuleneb maaparandusseadusest, maaparandussüsteemide registri põhimäärusest.

Huvipunktide andmebaas koondab erinevates riiklikes registrites ja andmekogudes (lähtebaasides) olevad andmed, viies need ühtsele andmemudelile, olles eelkõige vahekiht riiklike andmekogude ja seda tüüpi andmete tarbijate vahel. Andmebaas ei tegele riiklike registrite ja andmekogude andmete haldamise ja ajakohastamisega, seda tehakse jätkuvalt kõige madalamal tasemel lähtebaasis.

Sisaldab järgmisi andmeid: administratiivkeskus, tankla, ärihoone, bussipeatus, bussiterminal, golfiväljak, haigla, haridusasutus, hoolekanne, hüdrant, jäähall, kalmistu, kiirabi, kino, kirik, kontserdimaja, kultuurikeskus, kultuurilugu, kütusehoid, lasketiir, lennuterminal, lennuväli, loodusobjekt, määratlemata peatus, mäesuusasport, majutus, matkarada, muu sportimiskoht, muuseum, ohtlik ettevõte, ööklubi, päästekomando, pangaautomaat, pangakontor, parkla, perearst, piirivalve, politsei, post, raamatukogu, rajatis, ratsaspordikoht, religioon, riigiasutus, rongipeatus, rongiterminal, sadam, sadamaterminal, sild, spordi abirajatis, spordihoone, staadion, supluskoht, suusahüppemägi, tankla, teater, tehnikaspordirada, tenniseplats, tervisekaubad, terviserada, toitlustus, trammipeatus, trollipeatus, tunnel, ühiselamu, ujula, palliväljak, varjumiskoht, veekogu, veevõtukoht, velodroom.

Eesti põhikaart 1:20 000 on topograafiline trükikaart, mida toodetakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetest. Kaardile on kantud info kommunikatsioonide (teed, elektriliinid), asustuse, hüdrograafia, pinnamoe, toponüümide ja maakasutuse kohta. Lisaks ETAK andmetele on kaardile täiendavalt lisatud riikliku geodeetilise võrgu punktid ja koodnumbrid, riigipiirimärgid ja numbrid, maakonna- ja haldusüksuste piirid, kaitsealade piirid, kinnismälestised ja muinsuskaitsealad, tuletõrje veevõtukohad.

Eesti põhikaart 1:20 000 ei kata tervet Eesti territooriumi. Igal aastal lisanduvad mõned uued trükikaardi lehed. Olemasolevate kaardilehtede kartogrammiga on võimalik tutvuda Maa- ja Ruumiameti geoportaalis, samuti Maa- ja Ruumiameti Ajalooliste kaartide kaardirakenduses.

Eesti põhikaart 1:20 000 on saadaval trükikaardina ning digitaalkujul GeoTIFF formaadis.

Ajaloolised rakendusgeodeetilised planšetid Maa- ja Ruumiameti geodeesia arhiivist.

Rakendusgeodeetiline planšett on kindlas mõõtkavas tehtud maa-ala plaan, mis annab edasi hetkelist infot soovitud piirkonna topograafilistest nähtustest (teed, hooned, puud, rajatised, kommunikatsioonid jms). Planšetid olid rakendusgeodeetiliste tööde tulemi üks väljundeid. Ajaloolised planšetid võivad olla kõval alusel, paberkujul või kilel. Valdavalt pärinevad Maa- ja Ruumiameti geodeesia arhiivi säilikud RAS REI geodeesia fondist ja tehnilisest arhiivist. Vanimad rakendusgeodeetilised planšetid pärinevad 1950ndaist.

Planšetid on georefereeritud ja nähtavad ning alla laaditavad rakendusgeodeetiliste planšettide kaardirakenduses. Osa planšette on skaneeritud ja leitavad rakendusgeodeetiliste tööde aruannete otsingu kaudu, kus planšetid on aruande üks osa.